Sunday, December 18, 2005

17. detsember, laupäev

Nii ma siis üritan veelkord Arramäe raba matkarajaga tutvust tegema hakata: kõigepealt muidugi on poolteist kilomeetrit või selle ringis vaja sõita kitsast metsateed, palvetades, et auto kõhu peale kinni ei jääks ega mõni teine hull vastu ei tuleks... Seekord läks õnneks, aga rohkem riskida ka ei taha, kui ikka JEEPI sõiduriistaks pole.
Lisaks kaardile saab pildistatud ka teejuhist: «Rada algab Akste järve lõkkekohast, kulgeb loode suunas metsasihil ja endisel turbaveoteel kuni turbaraba peakraavini (1 km). Siit gaasitorutrassi ja kraavi vahelisel peenral kuni ristumiseni teise turbaveoteega (2 km) ja siit lääne-edela suunas kuni turbavälja teise peakraavini (2,5 km), selle kaldavallil kagu suunas kuni ristumiseni Kotiku metsateega (4,5 km) ja siit tagasi järve juurde kirde suunas (5,5 km)»

LIHTNE, kas pole?
Rada pidi olema märgistatud oranžide värvilaikude ja nooltega puutüvedel... Algus oli küll, jah. Ja viimast noolt õnnestus silmata metsasihilt "turbaveoteele" ärapööramise kohas. Kui see nüüd ikka oli turbaveotee, millele rebane jälgi teinud ja mida mööda nüüd edasi läksin, püüdes mitte liiga palju lund krae vahele saada...
Siin olen juba tagasiteel, kui "turbaveotee" ootamatult lihtsalt pehmeks mätastikuks muutus. Siis tuli meelde, et ainult turbaraba peakraavini mööda seda "teed" tuli astuda.
Võimalik, et see on nüüd turbaraba peakraav, aga gaasitorutrassi tavaliselt märgistavaid oranže poste pole kusagil, rajamärgistust niisamuti mitte.

Valgus kahaneb lausa minutitega, seepärast pöördun tagasi. Võib-olla kunagi, kui vähem lund ja pikem päev, saab uuesti siia tulla...
Üks mahajäetud elamine metsa veeres:
Ja lõpuks värviküllasemaid pilte eelmisest laupäevast siinsamas rabas. Siis jõudsin parajasti päikese vajumise ajaks mätaste vahele viimaseid valgusekiiri püüdma.





Astelpajupõõsas ühe poolenisti mahajäetud elamise juures. Poolenisti sellepärast, et suvel paistab siin kileputka järgi otsustades ikka tegutsetud olevat.

Akste järve tagumine sopp, veel ühe mahajäetud talukoha juurest viib järveni väike laudtee.

1 Comments:

Anonymous Anonymous said...

Kõik oli kenasti näha. Kahe erineva päeva vahe värvides on muidugi tohutu, aga ei ole sugugi kindel, et must-valge kahjuks. Talvine pehme värvitus on ikka tohutult ilus!

12:23 AM  

Post a Comment

<< Home