Saaremaal, 29. mai-02. juuni

Tahtsin ilmtingimata pääsusilmade õitsemise aegu Saaremaale saada, sest see on ainus koht, kus neid tean kasvavat. Vähemalt kodukandis ma neid kusagilt leidnud ei ole.


Algul pildistasin suures harduses iga üksikut õit

Siin siis improviseeritud vaasis kimp lemmiklilli, mille tõin ka koju kaasa. Isegi kuivanult nagu täna, on nad omapäraselt armsad ja ikka veel alles mul.

Harilik koldrohi, mida leidus ka kollaste ning oranžide õitega.


Meie laagripaik ja kodu neljaks ööks oli siin:

Telgis magada oli mõnus. Linnulaul nii õhtul kui hommikul, eriti õhtul kella 11 paiku sattusid hoogu nii linavästrikud, kadakatäksid, ohakalinnud kui metsvindid. Jahedavõitu oli vaid hommikul kella 4-5 vahel. Kell 7.15 ronisin igal hommikul üles, sest palav hakkas ja ümbruskonnas oli ju nii palju, mida näha ja avastada.




Kiipsaare majakas, kuhu jõudsin kolmandal õhtul:
Pildid on tehtud tagasiteel 4,5 kilomeetriselt rajalt, mida tavaliselt käiakse jalgsi: autoga siia ei pääse.

Nii kaugele, kui silm seletas, kõikjal õitsenud karukellad, eriti kaunid vastu õhtupäikest vaadates.

Kruusatee lõppes ja edasi tuli ratast liivas lükata:

Paremal suur Laialepa järv. Jalgsi oleks saanud ka järve teiselt kaldalt möödudes tagasi minna, aga sõidetavat teed seal pole.

Mööda sellist kiviteed tuli loksuda pea 3 kilomeetrit sellest 4,5-st.
Neljandal päeval võtsin ette teekonna Undva pangale.





Tagasiteel sattusin Kehila külla. Omapärane maja, sildi järgi kunagi metsatehnikule kuulunud.

Ühes teises õues suur tünn ja kiik.

Hästi armsad kiviaiad kogu külas.

Viimasel hommikul teel Jaagarahu endist sadamat vaatama.







Laguneva muuli lõpp paistab eemal meres.