Penijärve matkarada vol 2, 28.okt. 2006

Laupäev, 28. oktoober - suur väljakuulutatud tormipäev. Õige torm jäigi vist tulemata, vähemalt sisemaal. Nii sai otsustatud veelkord Penijärvel käia, rahulikult ja kiirustamata. Vaatetornis puhus päris vinge tuul ja esimese vihmasagara sain ka seal kaela.


Selliselt kurjakuulutav tume taevas oli saatjaks kogu aeg, mil just vihma ei sadanud.

Oma suureks üllatuseks nägin kitse - ja mis veel parem: nägin enne, kui mind märgati. Esimene reaktsioon oli maha kükitada, teine - fotokas haarata.

Leia pildilt kaks kitse :) Lähemale nad enam ei tulnud, lahkusid rahulikult teisele poole.

Niisama pisike see Penijärv ongi. Kohale jõudsin koos järjekordse vihmasagaraga, pugesin tiheda kuuse alla ja silmitsesin võsa teispool järve - on ju võimalik, et sealt Põder välja astuks? Unista edasi...

Taeva selginemist oodates pistsin kahe suupoolega pohli: need on seal erakordselt suured ja vaatamata hilisele sügisele täiesti moosised, mitte vesiseks läinud nagu mujal nägema olen harjunud.

Haneparved jätkasid teed lõunasse...

Tagasi otsustasin minna sama teed, nägin kolmikuid kaskesid, mida enne tähelegi ei pannud...

Üksikut räbaldunud vahtralehte...

Rohelisi kännuseeni...

Siin metsaski oma "tigu" samblast majaga...

"Nina" männitüvel:

Sarapuuleht vastu valgust:

Kännuseen kännu peal:

Pisike seeneperekond:

Ja viimaks vaatetorn, niisama madaluke see 5-meetrine paistabki.